/2022/11/20/Sirjet mälestades

Sirje mälestuseks

Rubriigid: Määratlemata | Lisa kommentaar

Riho Nõmmik

Rubriigid: Määratlemata | Lisa kommentaar

Esileht

26. jaanuaril 2020 tähistas Are kool Edur Roosalu 120 sünniaastapäeva Tallinna Metsakalmistul
Koolijuht, kes elas üle kaheksa võimu ja pääses napilt tulesurmast ning rängast kukkumisest eluga.
Edur Roosalu (1900… 1975) tutvustab end lastelaste soovil 2014 a ilmunud oma raamatus ’Terakesi mälestussalvest’:
1) Minu elu on olnud kirju nagu värvilistest kildudest kokkupandud mosaiik. Mulle on määratud elada tormilise arengu ja murranguliste sündmuste ajajärgul, kus üks aasta võis olla rikkalikum kui varem terve sajand. Olen üle elanud 8 võimu (valitsust). (Ta sündis 25.01.1900.a)
2) Hommikul kella viie ajal kui löödi sisse meie korteri aken ja meid äratati, oli pool maja üleni leekides. Vingust uimasena pääsesime vaevalt tulesurmast. Maja püles maani maha. Kas süütamine või hooletus Pärnumaal Laiksaare koolis? Järgmisel päeval tungisid sakslased Eestisse. Sõda ja Saksa aeg tuli vastu võtta peavarjuta ja paljaks põlenuna.
3) Ares pidasime lehma ja siga. Lauda ukse juures oli ühelpool seina üüres sea sulg, teisel pool suur kast. Nende vahel oli kitsas käik, kust pääses tahapoole lehma juurde. Siia redelit lakkaminekuks paigutada ei mahtunud. Tavaliselt ronisin kasti pealt üles lakka heinu tooma. Ühel õhtul läksime naisega loomi talitama. Naine lüpsis lehma, mina ronisin lakka. Üleval laka äärel läksid käed lahti ja kukkusin alla, selg ees sellesse kitsasse vahesse. Kukkumise hoog oli nii suur et müts lendas üles lakka. Aga all tundsin et juuksed puudutasid teravat seasulu serva. Kui oleksin kuklaga kukkunud sulu servale… surm! Õnneks kukkusin ainult sääreluu katki.
Selline mees oli praeguse Raplamaa Taga-Põlliku metsakülast pärit Edur Roosalu, kes kirjutab oma suurest maapoisi unistusest saada kooliõpetajaks. Tema unistus täitus 1927. aastal kui ta lõpetas Tallinna Pedagoogilise Seminari. Selles omandatu oli väga mitmekülgne, Õpetajast kasvatati küla kultuurielu juhti, kes pidi olema ’maa sool’, nagu seda rõhutas Ernst Peterson-Särgava.
Edur Roosalu töötas aastatel 1948… 1960 Pärnu-Jaagupi rajooni Are 7-kl kooli juhatajana, koos lauluõpetajast abikaasa Sirjega. Üle mitme tuhande tema õpilase, nende hulgas allakirjutanu, ei teadnud eelöeldust midagi. Sest oli küüditamisejärgne ’vaikiv ajastu’ suurröövel Stalini võimu all. Elu aitas sees hoida vaid minimaalne 0,15… 0,6 hektarit põllumaad ja oma siga ning lehm. Vaba vaimu hoidis ülal ainult ’Ameerika hääle’ ja ’Vaba Euroopa’ raadiosaated, mida salaja kuulasime. Ja muidugi metsavennad, keda NKVD pidevalt otsis. Nikita Hrustsovi ajal muutus olukord veidi vabamaks.
Tänu koolijuhile toimusid siiski regulaarsed laulutunnid, spordivõistlused, vanemate klasside õpilaste kabe- ja malevõistlused. Are koolis polnud pioneeriorganisatsiooni, palju töötasime kooliaias, rohisime kolhoosi- ja sovhoosipõldudel. Polnud mingit koolibussi, hea kui paar korda aastas saime hobuvankri või ree peale. Igal aastal esinesid õpilased kooli nääripeol. Näiteks 1956. aastal juhatas Edur Roosalu õpilaste mandoliiniorkestrit.
Arest läksid meie armastatud koolijuht ja lauluõpetaja Sirje 1960.a pensionile ja ehitasid Tallinna Piritale koos poegade ja tütrega oma uue kodu. 1975. aastast puhkab Edur Roosalu Tallinna Metsakalmistul kabeli ja Soomepoiste lähedal. Meie kõigi poolt lilled armastatud koolijuhi 120. sünniaastapäeval tema pere haudadele.
Ülo Kangur, Are kooli 1957. a vilistlane.

Rubriigid: blogi/uudised, Määratlemata | Lisa kommentaar

50 aastat Eesti mägimatkamist

Hea matkahuviline, kui soovid minu raamatut

’50 aastat Eesti mägimatkamist’ 

e-raamatuna endale, siis helista mulle

mob 5159881 või  kirjuta ylokangur@mail.ee

raamatu-kaaned

Sisukord                                                       lk

  1. 50 aastat mägimatkamist  Eestis ………………………………. 2
  2. Esimest korda kõrgmägedesse …………………………………..4
  3. ’Gvandra-74’ mägituriaadilt raskele matkale ……………..  9
  4. Kesk-Kaukasuse supermatkal 1975  …………………………. 11
  5. Lääne-Kaukasuse radadel grupijuhina 1977 ……………….14
  6. Kirgiisia Terskei-Alataus 1978 …………………………………. 17
  7. Puhkus Fani mägedes 1979 ……………………………………….20
  8. Matša mäesõlme kontrastid 1981 ………………………………26
  9. Baksani turiaadilt Asmaši ja Uzba kurudele1982 …………31
  10. Ainult parimad jõudsid Elbruse tippu ………………………..36
  11. Ajalooline reisilugu: tõus nõukogude impeeriumi katusele 1984 ………..37
  12. Mägituriaadil ’Kirgiisia – 85’ Ala-Artša rahvuspargis    …43
  13. Eesti matkajad Kamtšatkal ja Vladivostokis 1986 …………45
  14. Jälle Pamiiris – impeeriumi katusel …………………………….53
  15. Pilk Põhja-Osseetiasse ’Digooria – 88’ mägituriaadi ajal ..62
  16. Kesk-Altai ’kuldsetes mägedes’ 1989 ……………………………. 63
  17. Sinimustvalged lipud Kaukasusel 1991 …………………………..65
  18. Ullu-tau alpilaagrist Elbrusemaa tippudele    …………………..71
  19. 60 aastat esimese eestlase tõusust Elbrusele …………………..76
  20. Head Kazbeki 60. Juubeliaastat (isa mälestuseks tippu) …. 81
Rubriigid: Määratlemata | Lisa kommentaar

Sõbraliku Armeenia mägedes

Sõbraliku  Armeenia mägedes

Eestimaa vihmase suve järel käis Harju Matkaklubi mägimatka grupp   7… 11. septembril Armeenia kuumades  mägedes. Aragats on Väike-Kaukasuse ja Armeenia kõrgeim tipp paiknedes Jerevanist 40 km kaugusel. See on magav 4-tipuline vulkaan 350 meetri sügavuse kraatriga. Tavaliselt ronitakse 3879 m kõrgust lõunatippu Kari järve poolt 3190 m kõrguselt alustades.

Meie eesmärk oli pikem teekond,  vähekäidavast Aragatsi külast 2000 m kõrguselt alustades. Külla sõitsime Jerevanist mikrobussiga. Nagu sportlikele matkajatele kombeks püüdsime leida meie matkajaile ja ärifirmadele uusi matkapiirkondi. Matk kulges karjamaade vahel, kus matkajaid kohtasime vähe. Karjused tulid meiega vestlema, olid väga sõbralikud. Vihma me ei saanudki, päike säras hommikust õhtuni pakkudes 30-kraadist kuumust. Seetõttu  mägedes oli lumi praktiliselt sulanud. Ning paljud mägijõed, ojad olid ära kuivanud. Seega tuli Aragatsi vulkaani ülaosas alates 3350 meetrist vett kaasas kanda.

Vulkaani kraatri servale jõudes avanesid sellest mõlemal pool ida- (3908 m) ja põhjatipud (4090 m), kuhu me tõusimegi. Mõlemas tipus on metallristid. Põhjatipp on suhteliselt raske väga liikuvate ja varisevate kivide tõttu. Paljud piirduvad siin veidi madalama eeltipuga.  Siin kohtasime armeenlasi ja mõne Euroopa riigi mägironijaid. Meie grupi noormees palus oma neiu kätt ja pani kihlasõrmused sõrme. Tipust avaneb ilus vaade Jerevani miljonilinnale, praegu Türgis paiknevale Ararati mäele ja teisel pool Aragatsi vulkaani kraatrit asuvale Kari järvele.

Nägemiseni meile odav, viisavaba ja sõbralik Armeenia oma mitmetuhande aastase ajalooga! Kihlumispidu jätkus peale matka Jerevanis Armeenia rahvusrestoranis.

Rubriigid: Määratlemata | Lisa kommentaar

Are koolis viiekümnendatel

60 aastat tagasi, juunis 1957. aastal  lõpetasid 17 noort Are kooli.

Hea lugeja, sirvin  Eesti Rahvusraamatukogus  tollase Pärnu-Jaagupi rajooni ajalehe ’Töösangar’ artikleid, mille kirjutas 12… 14- aastane poiss Ülo  3 aasta vältel. Alates 1955. aasta varakevadest kogunes neid ligi 40 lugu.

Suurmõrvar Stalin oli just mõne aasta eest surnud, kuid silme ees  olid veel tema kildkonna sigadused. Näiteks ka minu raudteelasest isa mürgitamine otse haiglas 1948. aastal enne Eesti suurküüditamist ja möödasõitvad küüditatute autod karjuvate inimestega 1948. aasta märtsis Pärnu- Tallinna maanteel…

!954. aastal suri ka ema, kes püüdis kohalikus kolhoosis insuldini rabades  mind ja kaht venda toita. Onu Hendrik võttis mind oma perre ja minu koolitee pikenes kolmelt kilomeetrilt neljani.

Muidugi ei saanud kirjutada ja küsida: miks algkooli õpikud algasid 1951… 1953. aastatel ühte moodi Stalini- Lenini  piltidega, miks sõjaväelased liiguvad pidevalt metsavendi püüdes.

Sageli uuriti võõraste onude kohta ka meilt. Aga tulemusteta: naabertalus elanud Juhan Selling tuli kuuekümnendatel ise metsast välja ja abiellus minu algkooli klassijuhataja Magda Andlaga.

Kirjutada ei saanud ka sellest et pidevalt kuulasime salaja Ameerika hääle saateid. Infot oli piisavalt et mitte tahta  pioneeriks ja komsomoliks astuda …

Vähehaaval muutus õhkkond vabamaks: Nõukogude Liidus algas nn Hruštšovi sula periood. Muidugi oli suur osa meie kasvatamisel kooli direktoril Edur Roosalul, klassijuhatajal Salme Lepasaarel, õpetajatel Vaike Reemil, Erna Kurm (Reederil), Elli Mölderil jt.

Täna, kooli lõpetamise 60. juubelil tervitan oma klassiõdesid ja –vendi ning kõiki Are kooli kunagisi õpilasi. Ja neid on kogunenud alates 1829. aastast väga palju.

Varajane ajalehetöö võimaldas mulle  ekskursioonid Kihnu ja Moskvasse. Samuti korraldas ajalehe toimetaja hr. Allikivi mulle ühiselamu koha, mis võimaldas otse Are koolist asuda edasi õppima Tallinna.

Pildid: 1. klass 1951, õpetaja Ernaga kooli vilistlaspäeval 2009,  kooli direktor Edur Roosalu pere haud Tallinna Metsakalmistul.

Ülo Kangur,  juulis 2017.

Rubriigid: Määratlemata | Lisa kommentaar

Ilmus mägimatkamise juubeliraamat

Jaanipäevaks 2017 ilmus minu raamat ’50 aastat Eesti mägimatkamist’. Kas soovid endale seda raamatut?

Teata siis mulle mob 5159881 ja tule seejärel Tallinnas Niine tn 11 või Pärnamäe Rimisse raamatule järgi

või kirjuta siin kodukal kommentaaridesse — oma raamatu soov nime ja eesnimega, — tee mulle ülekanne 7 € + Sulle sobivasse postkasti saatmistasu.

Rubriigid: Määratlemata | Lisa kommentaar