Pildikesi Laitse raadiojaamast

Töötasin Laitse raadiojaamas augustist 1961 novembrini 1962 tehnikuna ja elasin Laitse mõisa 3-ndal korrusel.
Järgnevas on kasutatud materjali CB Foorumist (http://foorum.cbradio.ee)

Pildil Laitse mõis.
Laitse Raadiojaam läks käiku aastal 1949, ENSV komsomoli löökehitusena nr2 (esimene oli Leevaku Hüdroelektrijaam) ja ehitajadki olid osaliselt samad. Miks seda objekti eriti ei teata, tegu oli ju Stalini-ajaga ja salastatusega.
Inglismaal valmistatud 100 kW kesklainesaatja Standart koos mastiga toodi 1949. a Ungarist. 1954 aastal kukkus ca 1/3 mastist maha ja hiljem paigaldati talle “kübar” effektiivkõrguse suurendamiseks, et saavutada näiliselt endist 220 m-st kõrgust, töötamaks 1/2 laine antennina sagedusel 1034 kHz.

Pildil saatejaam koos mastiga.
Raadiojaama tulid kõrgepingeliinid kahelt poolt. Raadiojaama territooriumil paiknesid kõigi saatjate antennid, toitealajaamad ja kesklaine saatja mast suurel isolaatoril. Territoorium oli piiratud mitmekordse aiaga. Lisaks veel valvekoerad ja signalisatsioon maapinnal. Saatejaama sisenesime pääsla kaudu lubade alusel. Vahetused olid kl 5.30 kuni järgmise päeva kl 1.00. Toidu võtsime reeglina kaasa.

Pildil oleva juhtpuldi taga istusin poolteist aastat.
Suurim lühilaine saatja Laitses oli 100 kW-ne “SNEG”, vesijahutusega. Lühilainesaatja “SNEG” edastas ju veel ka peale segamissignaalide ning “eriside” tööd Eesti Raadio saateid väliseestlastele sagedusel 5925 kHz, mis oli 1/10 ETV Tallinna saatja (2.kanal)sagedusest . Nii et 10. harmooniline häiris siiski ka terve jaama ümbruse majade TV-vastuvõttu. Laitses oli mitu segajat Ameerika Hääle ja Vaba Euroopa saadete segamiseks. Julgeolek ‘raadiobüroo nime all käskis häälestada kindla sageduse ja lülitas ise vajalikul hetkel ‘ua-ua’ sisse. Minu ajal hõõgusid isegi elektrivalgustuse pirnid veidi raadiosignaalist.

Töötasin koos paljude vahetuse vanematega sh Kornelius Päiv’a ja Lea Viiraga. Esimese ohutustehnika eksami andsin Tatjana Saulile. Bruno Saul käis siit juba Tallinnas Raadiokeskuses tööl. Tallinnast tuli Laitsesse eraldi bussiliin.

Laitse mõisas elasid raadiojaama peainsener Heino Prääm koos naise Õilmega, Valeria Kramarenko. Mõisa alumisel korrusel oli suur saal, kus vaatasime nädalas kord kinofilme, televiisort ja paar korda aastas pidasime pidu. Raadiojaama ülem oli Jaan Tiigi, hilisem ametiühingu tegelane Tallinnas. Tema moodustas 1961. aastal rahvatantsu segarühma, kus minagi tantsisin. Talvel suusatasime, suvel mängisime mõisapargis võrkpalli, orienteerusime, korraldasime jalgratta võistlusi, harrastasime kergejõustikku.
Pidudel tantsisime magnetofoni muusika saatel:

Pildil ‘makimees’ on tegeja.

Pildil J.Tiigi peol (paremal).

Pildil vahetusevanem Lea Viira (vasakult kolmas).
Paar korda aastas osales meie pidudel Ruila kooli rahvas. Näiteks naiskoor.

Pildil Ruila kooli võimlemisõpetaja Feliks Tungal ja vanempioneerijuht Malle Villenthal.
Raadiojaamal oli oma buss:

30.06. 1998 a. suleti Laitse raadiojaam majanduslikel põhjustel. 51 aastat Laitse raadiojaamas töötanud Kornelius Päiv lülitas kell 12.13 välja Laitse jaama vanema, 1930. aastate lõpus Inglismaal valmistatud 100 kW raadiosaatja, kümme minutit hiljem tegi sedasama 1973. aastast pärineva 150 kW saatjaga raadiojaama viimane ülem Lea Viira.

Palju tänu Laitse rahvale, toredatele kaaslastele ja tervist nende järelkasvule.