Tallinna Matkamajast Hopneri majaks

Varemeist ehitasid Tallinna matkajad 1981… 1984. a oma maja.
Loo autor oli Tallinna Matkamaja ehitamisega aastaid seotud Vabariikliku mägimatkakomisjoni liikmena, Tallinna Matkaklubi juhatuse liikmena, Tallinna mägimatkakooli juhatajana. Ja hiljem Harju Matkaklubi juhatuse liikmena ja matkakooli juhatajana.
Tallinna matkajad võtsid endale kohustuse töötada ühiskondlikus korras vähemalt 5 tundi maja ehitusel. Eriti oli seda vaja just restaureerimise algul, sest varemete lammutamisega tekkis palju prahti. See tuli välja kanda ja ära vedada. Arvestati et ligi 1000 matkaja ühistöö tundide arv ületas 21000. Tuldi sageli koos oma töökohast saadud veokiga. Ja nii 4 aastat tööd, põhiliselt õhtuti peale oma põhitööd. Muidugi suur oli Poola restauraatorite panus.Matkamaja ehitamisel.

Pildil Tallinna Matkamaja (praegu Hopneri maja).
Milleks matkajaile oma maja?
Kui palju oli matkajaid? Ainuüksi ‘Kalevi’ süsteemis oli neid üle 13 tuhande, kes koondusid matkasektsioonidesse. Matkaüritustest osavõtnute arvuks hinnati 350 tuhat inimest. Sportlike matkade arv ületas 200 piiri, keskmiselt 10 inimest grupis. Käidi kõikjal NLiidu impeeriumis, kuuendikul planeedist.
Matkamaja valmimise aastal – 1984- toimus 584 sportlikku matka, Need olid Vabariikliku ja Tallinna matkamarsruutkomisjonide (MKK) poolt välja lastud. Kõrgema raskusastme matku oli kõigis matkaliikides. Autor osales ajaloolisel T.Sarmeti mägimatkal Kesk-Pamiiris. Aastaringselt toimusid ka puhkepäevamatkad ja Eesti meistrivõistlused matkaliikides.
Oma maja oli matkajaile vaja eriti matkakoolide jaoks. Sest matkakoolid asusid üle Tallinna väga kitsastes ruumides. Näiteks Tallinna mägimatkakool töötas aastaid TPI keemia-teaduskonna ruumis. Selliseid matkakoole mõlemas keeles oli kokku 20 ringis. Igal aastal oli koolide lõpetajaid 400… 500, algajad ja edasijõudnud kokku.
Oma maja oli matkajaile vaja matkaürituste korraldamiseks, pideva matkanäituse eksponeerimiseks ja matkavarustuse hoidmiseks. Samuti matkajate, matkaliikide marsruut-komisjonide kooskäimiseks ja arvukate matkaaruannete raamatukogu jaoks.
Kuni sajandivahetuseni toimus Matkamajas vilgas tegevus: tegutses mitu matkaliikide komisjoni, Hoones asus umbes 5000 köitest koosnev erialaraamatukogu ning Tallinna Vabariiklik matkaklubi lähetas sportlikele matkadele aastas keskmiselt 200 rühma.
Seejärel oli hoone aga oü Tallinna Matkamaja (juht Virve Viljus) omanduses alates 21.10.1996, mis tegeles peamiselt ruumide rentimisega erinevateks üritusteks. Matkajad said soodustingimustel ruume kasutada.
Harju Matkaklubi Matkamajas

Pildil Jakov Bauman plaadib põrandat.
Harju matkaklubi sai Matkamajas kasutada ruume, peamiselt salveruumi kooskäimiseks ja dokumentide hoidmiseks. 2007.a sügisel on klubi juhatusel otsus küps et meil on vaja oma kindlat ruumi, kus jätkata ja arendada klubilist tegevust, hoida matkavarustust, säilitada matkadokumente ja raamatuid. Tallinna Matkamaja sisehoovist leidsime keldriruumi, mis polnud pidevas kasutuses. See oli olnud kaua Vabariikliku Turismiklubi matkavarustuse muldpõrandaga hoiuruum.
Taotlesime kohaliku omavalitsuse arengu programmist raha ja ehitasime klubi liikmetega õhtuti peale põhitööd. Muldpõrand tuli plaatida, seinad viimistleda, elektrijuhtmestik paigaldada jne. 2008.a septembris saime oma sisehoovi keldriruumi klubiruumina korda.

Pildil Harju matkajad vastvalminud klubiruumis.

Matkamajast Hopneri majaks
Peale oü Tallinna Matkamaja juhi Virve Viljuse surma 2008 a jätkas juhtimist tema tütar Triin Viljus. 23.12.2010 a kirjutas T. Tammeorg ‘Eesti Päevalehes’ et oü sattus raskesse olukorda juba mullu kui linn otsustas üüri tõsta. Linnavalitsus lõpetas lepingu 1.12.2010. Ja süüdistab Triin Viljust linnale kuuluva vara varguses.

Pildil oü Tallinna Matkamaja juht Triin Viljus lahkub 1.12.2010.
Samast artiklist loeme:’ linnavolinik ja Kodulinna maja perenaine Tiina Mägi ei usu et oü Tallinna Matkamaja juht Triin Viljus suurt kasumit kõrvale kantis. Maja tuleks edaspidi eksponeerida keskaegse kaupmehe majana ’. Seega Tiina Mägi on Hopneri maja ristiema!
3.10.2013 asutatigi Tallinna Kesklinna Valitsuse (linnapea Edgar Savisaar, linnaosa vanem Mihhail Korb) hallatavas hoones Hopneri Maja eesmärgiga säilitada ja arendada kultuuri, korraldada üritusi ja osutada kultuurialaseid teenuseid. Majas tegutsevad siiani laste ja noorte vanamuusikastuudiod, kunstistuudiod, teatriring, vanade tantsude klubi, seenioride ülikool, joogaring. Lisaks toimuvad eriteemalised loengud ja kontserdid, näha saab ajalooliste kostüümide ning keskaegse klaasikunsti püsiväljapanekut, kontserdisaalis eksponeeritakse kunstinäitusi jne. Hopneri Maja on partner mitme pika traditsiooniga suurürituse korraldamisel, sh Tallinna vanalinna päevade ning keskaja päevade korraldajale.
Tallinna Matkaklubi, Harju Matkaklubi ja Eesti Matkaliidu juhatus lihtsalt visati majast välja. Alaliste ruumide eest nõuti klubidelt sama hinda nagu ärifirmadelt. Harju Matkaklubi puhul ei arvestatud isegi veel mitu aastat kehtivat üürilepingut oü-ga Tallinna Matkamaja.

Seega pole Tallinna Matkamajas /Hopneri majas praegu enam ühtegi matkajat. Väga kurb arvestades noorte järjest kasvavat huvi puhkepäeva matkade ja sportlike matkade vastu kõikjale üle maailma.
Tänaseks on valitsus nii Toompeal kui all-linnas muutunud. Kas sellega seoses ka suhtumine rahvasporti sh. matkamisse ? Kas rahvasporti soodustati rohkem Nõukogude okupatsiooni ajal või tänapäeva Eesti Vabariigis?
Hea lugeja, see sõltub ka Sinu aktiivsusest. Tallinna Matkamaja senine lugu on raha võimu tüüpnäide!

Ülo Kangur, Eesti meistermatkaja, matkajuht ja koolitaja.