Kirgiisia Ala-Artša rahvuspargis

Kõrgõzstan (ka Kirgiisia) on merepiirita riik Sise-Aasias, mis piirneb Kasahstani, Usbekistani, Hiina ja Tadžikistaniga. Riigi ametlik nimi on Kirgiisi Vabariik. Iseseisvumisest kuni 1993. aasta 5. maini oli ametlikuks nimeks Kõrgõzstani Vabariik. Käesolev lugu on katkend allakirjutanu raamatust ’50 aastat Eesti mägimatkamist’.
Põhja-Tjanšani tähtsamad ahelikud on Kirgiisi-Alatau, Ili-tagune Alatau ja Kõngei Alatau. Ligi 400 km pikkune Kirgiisi Alatau ahelik asub umbes 40 km kaugusel Kirgiisia pealinnast Frunzest (praegu Biškek) ning ligipääs mägedesse on hea. Kõrgeim tipp on Semjonov-Tjan-Šanski (4875 m). Liustikud on põhiliselt põhjanõlvadel. Suvisel ajal esineb sademeid, samuti on iseloomulikud fööni- ja briisituuled. Põhja-Tjan-Šanile on iseloomulik alpiinne reljeef, mäenõlvad on kohati ebapüsivad: esineb rusuvoole ehk selisid. Mägimatkahooaeg Põhja-Tjan-Šanis kestab 15. maist 30. septembrini.
Alljärgnevalt sirvime Eesti mägimatkajate turiaadi Kirgiisia-85 Tartu matkajate päevikut, mille juhiks autor vormistati otse turiaadi õppelaagris. 21. juuli 1985 hommikul jõuame Frunze (praegu Biškek) uude Manas lennujaama. Manas on kirgiiside eepos, millest tuntakse vähemalt 18 versiooni. Varaseim neist pandi paberile 1856. aastal. Kõige täielikumas versioonis on umbes 250 000 värssi. Eepos jutustab võitmatu sangari Manasi tegudest. Kangelasel ei ole ajaloolist vastet, kuid eepose ajalooliseks põhjaks on kirgiiside ja kalmõkkide vaen 15.-18. sajandil.
Peale linnaekskursiooni sõidame tellitud autobussiga Ala-Atša orgu samanimelise rahvuspargi Kaška-su asulasse. Rahvuspark õigustab oma nimetust: ala atša tähendab kirgiisi keeles kirendav artša. Orunõlvad on meie kadakasarnasest artšast ülevalt alla tihedalt täis. Meeldejäävad on ka tumerohekad nooljad tjanšani kuused. Loomadele on tehtud korralikud söötmiskohad. Siin lähedal asub ka alpilaager tõsistele mägironijatele.
Turiaadi õppelaagris ettenähtud 5 õppepäeva mööduvad töiselt, lõdvestamiseks on turiaadipäev isetegevuslike ühisüritustega. Oma oskusi näitab meile kirgiisist kullijahimees. Turiaadi ’Kirgiisia-85’ teine vahetus hakkab peagi lõppema. Statistika näitab et kahes vahetuses kokku osaleb turiaadil 42 grupi 452 mägimatkajat. Paljudele noortele on see esimene kokkupuude kõrgmägedega.

Pildil Ala-Artša rahvuspargis
Tellitud autobussisõit lõpeb Ala-Artša alpilaagri lähedal 2200 meetri kõrgusel autotee lõppedes. Edasi liigume jalgsi Aksai jõele ja läbime selle. Jõgi on mitmel korral rusu (seli) voolude tõttu paarsada meetrit oma asukohta muutnud. Aksai lagendiku nõlvadel on näha palju selivoolu murtud puid. Teame, et sademeid on Kirgiisi-Alataus ja laiemalt Põhja-Tjanšanis väga erinevalt. Niiskuse juurdevool toimub valdavalt loodest ja põhjast. Seetõttu laskub lumepiir põhjanõlvadel 3500 meetrini. Lõunanõlvadel on lumepiir aga 4200-4600 meetri peal. See põhjustab just kevaditi rohkeid selivoole ja laviine. Kõige kuivem kuu on siin august.
Järgmisel päeval jõuame mägituriaadi Kirgiisia-8’ õppelaagrisse mahajäetud hüdometeojaama lähedal 3000 meetri kõrgusel Ala-Artša jõe vasaku kalda lagendikule. Rohune lagendik on paarsada meetrit pikk, 50-70 meetrit lai. Rohunõlva piirab ühelt poolt jõgi ,teiselt poolt kaljud. Leidub kuivanud oksi lõkke jaoks, kuid paljud grupid teevad toitu priimustel. Tutvume turiaadi Kirgiisia -85 brošüüris oleva Ala-Artša pargi külastaja meelespeaga [V vabariikliku mägituriaadi Kirgiisia-85 osavõtja meelespea, Velvo Paat, 1985]. Siin on kirjas just seliohu tõttu: „tugeva paduvihma korral ei tohi telkida jõelammidel ja kitsastes kanjonites“. Samuti on kirjas infoallikad matkarajooni kohta, õppuste maht, kaasavõetava varustuse nimistu, turiaadi kontroll-õpperingid jne.
Järgneval kahel päeval harjutame meiegi õppelaagris liikumist rohu- ja rusunõlval, mägijõe läbimist, liikumist ja julgestamist kaljudel. Järgneb kahepäevane õppering Ozjornõi kurule koos lumeõppuste ja ööbimisega liustiku lähedal.

Uue grupiga matkale
27.juuli hommikul diagnoosib turiaadi arst esimesel grupijuhil Vellol kopsupõletiku-eelse seisundi ega luba teda matkale. Uueks grupijuhiks vormistab väljasõidu MKK (matkamarsruudi komisjon) allakirjutanu, Oleme kõik tuttavad mitmepäevastelt õppustelt turiaadi baaslaagris ja õpperadiaalil. Ning juba paar tundi hiljem liigumegi koduseks saanud turiaadi õppelaagrist oma esimesele mägimatkale.
Tõuseme Ala-Artša jõe vasakul kaldal järgmisele astangule. Jõgi voolab siin paljudes harudes moreenvalli seest läbi. Edasi tõuseme kohati traktoriteel ikka kõrgemale kuni selle hargnemiseni. Värskem haru pöörab vasakule ja viib mäesuusatajate baasi suunas. Parem mahajäetud tee aga viib väikese moreenjärveni. Keskpäeval jääme siinsetele telkimisplatsidele, mida kasutavad kurule suunduvad matkajad. Ees paistab Väike-Ala-Artša liustik ja dinosauruseks hüütava kaljuribi ots kahe väikese liustiku vahel.
Peale lõunat teeme seljakottideta jalutuskäigu Kirgiisi mäesuusatajate baasi Suur-Ala-Artša liustikule. Liustikukeele lähistel näeme kopteri maandumisplatsi, kahekordset sinist hotelli, sööklat ja elektrijõujaama. Kõrgemal liustikul paistab köistee ja slaalomitrass 3900 meetrilt 3400 meetrile. Paar suusainstruktorit tutvustavad meile lahkelt seda baasi.
28. juulil kl 7.20 alustame kurutõusu koos Arvo Lekki ja Jaan Kivialli gruppidega. Ala-Artša kuru asub peaahelikul dinosauruse-nimelisest ribist sadakond meetrit läänes. Leiame, et parem on jätta dinosaurus käigusuunas paremale poole, kust tõus liustikule on lihtsam. Liustik on osaliselt lumega kaetud ja pöördub peagi läände.
Meie tänane eesmärk on Ala-Artša kuru. Selleks tuleb traverseerida paarsada meetrit kuni 30-kraadist lumenõlva paarist laiast jäälõhest kõrgemale. Lööme kõval lumel astmeid ja julgestame end alpikeppidega. Jätkame matka mööda peent rusu- ja lumenõlva kurule. Kell 10.15 jõuame Ala-Artša 1A kurule 3910 meetri kõrgusele. Kividest laotud tuur on laia sadula kõrgemas osas. Vahetame tuurikirja ja maiustame peakokk Külli pakutava šokolaadiga.

Pildil meie grupp Kirgiisia rahvuspargi mägedes.
Kurult alla liigume ilusa moreenjärve suunas mööda savist moreeni, kohati on kuni 30-kraadisel nõlval rada. Kividel liigume võimalikult väikeste vahedega, et need veerema ei pääseks. Peagi jõuame võimsa masinaga aetud rajale, mis lookleb suurte kivide vahel järvest kõrgemalt vasakult alla orgu. Teame, et aastaid aeti siit üle meiegi ületatud kuru loomakarju Susamõri karjamaadele. Liigume siis meiegi siin ja jõuame alla rohelusse selge veega mägijõe kaldale. Grupijuht õnnitleb esimese kuru eduka ületamise puhul, teeme bensiinipriimustel sooja lõuna ja päevitame, et peale lõunat laskuda tugeval rajal lammaste vahel liikudes järgmiste kurude suunas. Ees on kohtumised kirgiiside jurtas, kus pakutakse airaani (hapendatud piim) ja kumõssi. Kumõss on märapiimast valmistatud jook. Kumõssi saadakse märapiima piimhappebakterite ja pärmiga kääritades. Etanoolisisaldus on tavaliselt 1–3 %.
Esimese r/a mägimatkal liikusid Anu Aas, Argo Alp, Merce Antons, Mati Haas, Külli Kalamees, Tiina Roosimäe, Lande Sulg, Tiina Tamm, Liana Varava, Tiina Vesterova ja autor grupijuhina 118 km marsruudil: turiaadi õppelaagrist radiaal Ozjornõi (1A, 3900 m) kurule – Ala-Artša (1A, 3910 m) kuru – Lääne-Karakoli org – Ida-Alamedini (1A, 4050 m) kuru – Alamedini org – Koitaši asula.
Ülo Kangur, matkajuht