.
Matk Aegviidust Nelijärve mägedele,12 km.
Aegviidu on alev Harju maakonnas Anija vallas.
1993–2017 oli Aegviidu alevvald ehk kohaliku omavalitsuse üksus. Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus 2017. aasta sügisel liitus Aegviidu Anija vallaga.
Aegviidu piirneb lõunas Lääne-Viru maakonna Tapa vallaga.
Valla staatuse sai alev 25. augustil 1993.
Aegviidut mainiti esimest korda aastal 1529 nimega Aykeuyte (tegemist oli Lehtse mõisale kuulunud metsaperega). 18. sajandi alguses asus Aegviidus kõrts.[4] 1796. aastast pärineval Ludwig August Mellini “Liivimaa atlase” kaardil on Aegviidu kohta kasutusel nimekuju Aegwid.
Kohas, kus Piibe maantee ristub raudteega, asusid juba 1820. aastatel hobupostijaam ja Lehtse mõisnike jahiloss. Hiljem rajati piirkonda ka Lehtse mõisa karjamõis (saksa keeles Charlottenhof). Kunagise karjamõisa ala kutsutakse tänini nimega Poolemõisa.[4]
Aegviidust palju varem on mainitud Kosenõmme küla, mis 1970. aastatel Aegviiduga kokku kasvas. 16. sajandi alguses üksiktaluna esinenud Kosenõmmet mainitakse koos veskiga juba aastal 1379 (Cosgenomne, Cosghenmomme).[4]
Nimest. Rahvajutu järgi ei tulevat Aegviidu nimi sõnadest “aega veetma”, kuigi tegemist on kauni suvituskohaga, vaid see pidavat pärinema 18. sajandist, kui läbi soode ja rabade rajati Piibe maanteed. Maantee ehitamine võttis väga kaua aega ja sellest tuligi nimi Aegviidu. Tegelikult on nimi vanem ja nime algusosa on ka nimetavas, mitte omastavas käändes.[4]
Aegviidu nime on seostatud ka püha Aegidiuse nimega ja mehenimega Viidu. Ent kuna Aegidiuse kultuse Eesti aladele levimise kohta puudub ajalooline tõestusmaterjal ja nimi Viidu on pigem levinud Lõuna-Eestis, ei peeta neid võimalusi tõenäoliseks.[4]
Aegviidu saksakeelne nimi on Charlottenhof (kui Aegviidu alad kuulusid Lehtse parun Hoyningen-Huenele, kes nimetas ta selle oma tütre järgi). Vahel kutsutakse Aegviidut ka Kõrvemaa pealinnaks.
Nelijärve järved ehk Nelijärve järvestik on seitsmest järvest koosnev järvestik Harjumaal Anija vallas. Järved asuvad Aegviidu alevist 1,5–3,5 km kagu pool Aegviidu-Jäneda oosistiku ääres (täpsemalt Nelijärve mägede vahel).[1][2] Nelijärve järvede koosseisu kuuluvad Nikerjärv, Vahejärv, Urbukse järv, Sisaliku järv, Purgatsi järv, Ahvenajärv ja Linajärv.
Nelijärve mägedena tuntakse Aegviidu-Neitla oosistu kaht rööbitist oosiahelikku ning nendega liituvaid kühmusid ja künniseid. Ooside jalamil ja seljakutevahelistes sulglohkudes asuvad Nelijärve järved. Koht on saanud oma nime tänu sellele, et oosiaheliku harjalt avanes vaade korraga neljale järvele: Urbukse, Sisaliku, Purgatsi ja Ahvenajärvele.[1]
Koht sai tuntuks 1930. aastate lõpus, kui sinna hakati ehitama president Konstantin Pätsi annetusega turistide kodu (insener Herman Perna[2]). 1938. aastal valminud maja sai Eesti eliidi seas kohe populaarseks suvituskohaks. Aastast 1948 tegutses see Aegviidu-Nelijärve turismibaasi nime all. 2003. aastal ehitati täielikult ümber ja praegu tegutseb külalistemaja Pääsu villa nime all Nelijärve Puhkekeskuse koosseisus.
………………………………………………………………………………
Mõigu- Peetri- Järveküla- Liiva – Veerenni matk
Mõigu on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Ülemiste ja Ülemistejärve asumi ning Rae vallaga. Mõigu asumi pindala on 0,7 km².Mõigu asumi territooriumile jäävad Pühamäe järv ja osa Vaskjala-Ülemiste kanalist. Mõigus asub Mõigu kalmistu.
Mõigu küla märgiti ära Taani hindamisraamatus, mis koostati 1219. aastal. Tolleaegne küla asus Tallinna piiridest veidi väljaspool, praeguse Järveküla koha peal. See küla oli keskajal Toompea piimamõisaks ning kuulus alates 1652. aastast Tallinna toomkirikule. Mõigu piirkonda rajati aastatel 1669–1683 Mõigu mõis, mis hiljem vahetas asukohta. See mõis kuulus kuni 19. sajandi lõpuni Jaani seegile ja Tallinna toomhospidalile.[2]
Mõigu piirkonda loodi 1774. aastal Tallinna toomkiriku saksa koguduse kalmistu (Mõigu kalmistu). See matmispaik oli tuntud rohkete barokk- ja klassitsistlikus stiilis kabelite poolest. Kalmistu piirkonnas toimusid 1941. aastal lahingud Saksa ja Nõukogude vägede vahel. Kalmistu suleti 1951. aastal.[2]
Tartu maantee ja Vana-Tartu maantee hargnemise koha lähedal asus piirkond, mida nimetati Pühamäeks. Vanimad andmed selle koha kohta pärinevad 1686. aastast. Pühamäel asus arvatavasti kunagi hiis.[2]
Tartu maanteelt kalmistu poole suunduva tee ääres asus Pühapäeva kõrts, mida on kirjalikes allikates mainitud juba 1689. aastal. Seda kõrtsi nimetati 1937. aastal Pühapao kõrtsiks.
Endise Pühapao oja asemele rajati 1928. aastal juurdevoolukanal, mis on ühenduses Pirita jõega (Vaskjala-Ülemiste kanal). Liigniiskuse kogumiseks on kanali lähedusse kaevatud veekogumisbasseine.[2]
Praeguse Mõigu asumi ala liideti Tallinnaga 1958. aastal. Paljud asumi tänavanimed on seotud elektriga, sest Mõigus asus Eesti Elektrivõrkude Ehitus.[3] Osa Mõigu asunduse endistest aladest kuulub praegu Peetri aleviku koosseisu.
……………………………………………………….
Peetri on alevik Harju maakonna Rae vallas. Piirneb Tallinna linnaga.
Peetri tuumik paikneb Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteest läänes, kuid aleviku koosseisu kuulub ka maanteest itta jääv Rae valla koosseisu kuuluv Mõigu piirkond. Aleviku pindala on 4,60 km², rahvastiku tihedus 1133 in/km².
Peetri küla on esmakordselt kirjalikult mainitud aastal 1631 (Petriküll) seoses Mõigu mõisa müügitehinguga. 1857. aastal oli Peetri külas kolm talukohta (Peetri, Allika ja Vägeva) ning 12 saunikukohta, kokku seega 15 majapidamist.
Kuni 20. sajandi keskpaigani hõlmas Peetri vaid tänavküla tüüpi asulat (nn Peetri vana-küla). Vana-Tartu maantee lähedale jäänud talud moodustasid sel ajal omaette Mõigu küla. Maa-asulate liitmise ajal 1970. aastatel liideti Mõigu küla Peetri külaga. 1970. aastatel ehitati Mõigu kortermajade piirkond.
Peetri aleviku vanim ehitis on endine tuuleveski (1868), kus praegu tegutseb restoran-pubi Peetri Tuulik. Külas asub Mõigu-Peetri kivikalme.
Kool ja lasteaed. Alevikus on üle 500 elumaja, nende hulgas mitukümmend kortermaja. Sügisel 2009 valmis Peetri lasteaed-põhikool koos spordihoone, staadioni ja avaliku raamatukoguga.[4] Aleviku väga kiire kasvu tõttu jäi uus hariduskompleks kiirelt väikeseks ja 2013. aasta sügisel avati nii põhikooli kui ka lasteaia laiendus. Peale laiendust on koolis 648 õpilaskohta (enne laiendust oli 432), lasteaias on 360 lasteaialapse kohta (enne laiendust oli 120). Sellega muutus Peetri lasteaed maailma suurimaks eestikeelseks lasteaiaks. Koos lasteaed-põhikooli laiendusega laiendati ka Peetri raamatukogu ja kool sai juurde kaasaegse black box-ruumi.
Peetri oli kaua aega elanike arvult Eesti suurim küla. 2000. aastatel ehitusbuumi ajal küla rahvaarv mitmekordistus. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Peetris 4435 elanikku[5]. Sellega on Peetri alevik suurim asula Rae vallas ja ühtlasi suurem 13 Eesti linnast. Rae vallavolikogu koostas suvel 2011 otsuse eelnõu nimetada Peetri ümber alevikuks. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler allkirjastas otsuse 22. detsembril 2011 ja Peetri staatus alevikuna jõustus 1. jaanuaril 2012. 01.06.2018.a seisuga ületas Peetri rahvaarv rahvastikuregistri andmetel esimest korda viie tuhande elaniku piiri, täpsemalt elas Peetris 5034 inimest.[6] Eestlaste osakaal Peetris oli 2011. aasta rahvaloenduse järgi 82,8%; mitte-eestlased moodustavad 17,2%.
……………………………………………………………………….
Järveküla on küla Harju maakonna Rae vallas. Posti sihtnumber on 75304.
10.07.2013 moodustati Järveküla küla kaguosast ja Kurna küla põhjaosast eraldatud alale uus küla – Uuesalu küla.
| Aasta | 1959 | 1970 | 1979 | 1989 | 1996 | 2003 | 2007 | 2009 | 2010 | 2012 | 2014 | 2015 |
| Elanike arv | 77 | 73 | 99 | 66 | 66 | 143 | 363 | 437 | 493 | 778 | 846 | 1231 |
Järveküla Kool on Rae vallas Peetri alevikus asuv põhikool, kus 1. septembril 2016 alustas kooliteed 300 õpilast esimesest kuuenda klassini. 2017/2018 õppeaastast avati kolmas kooliaste. Meil on loodusteaduste õppimiseks kaks laboratooriumi, tehnoloogiaõppeks kaks töökoda ja klassiruum 3D joonestuseks, mis mõeldud tööde kavandamiseks arvutites. Õppekavas on suurendatud matemaatika ja loodusteaduste ainete tundide arvu. Tähtsustatakse uurimuslikku õpet ja koostööd valla ettevõtetega. Järveküla Kool panustab pakti eesmärkide täitmisele kõigis kolmes põhisuunas.
………………………………………………………….
Liiva on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb Raudalu, Ülemistejärve, Männiku, Rahumäe ja Järve asumiga. Liiva asumi pindala on 2,64 km2.
Asum on saanud nime Liiva kõrtsi järgi, mida on mainitud juba 1798. aastal Mellini atlases.[2]
Asumis tegutseb 2011. aastast saadik Liiva Külaselts.[3]
Liiva asumi aladel laius veel 19. sajandi lõpul männimets, mida läbis mitu suurt teed. Metsast kulgesid läbi Pärnu maantee ja Raudalu maantee (praegu Viljandi maantee), samuti Saku mõisa poole viiv metsatee. Teeristil asus Risti (Vanaristi) kõrts, sellest mõnisada meetrit eemal Raudalu maantee ääres paiknes Liiva kõrts.[3]
- aastal ehitati asumist läbi kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee, millel avati enne I maailmasõda Liiva jaam. Esialgu oli jaam mõeldud eelkõige Peeter Suure merekindluseraudtee sõlmjaamaks ning tsiviilreisijad seda ei kasutanud. Tavareisijatele avati jaam alles 1925. aastal; samal aastal rajati ka postkontor.[3]
- aastal avati jaama lähedal AS Liiva-Betoon ettevõte, mis tegeles tsemendimördist õõnesplokkide, katusekivide jm valmistamisega. 1935. aastal avati Liiva kalmistu, millest mõned aastad hiljem eraldati üks osa Nõmme kogudusele.[3]
Liival tegutses Nõmme tuletõrje IV pritsijaoskond, mis ehitas 1932. aastal liikmete ühisel jõul ja korjandustest saadud rahaga oma pritsimaja. See hoone on veel tänapäevalgi alles, kuid ei täida enam oma esialgset funktsiooni.[3]
Liiva jaamahoone (2009)
Liiva kalmistu kabel
Liiva asumis asub Liiva kalmistu, mis võtab enda alla suure osa asumi territooriumist. Asumi territooriumile jääb veel Oravamäe park.
……………………………………………………………………….
Veerenni on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Asum piirneb Kitseküla, Luite, Juhkentali, Keldrimäe, Sibulaküla, Tatari ja Uue Maailma asumiga. Veerenni asumi pindala on 0,92 km2.[1] 1920. aastatel kandis asum nime Võlaküla.[2]
Veerenni asum kujunes Veerenni tänava ümber, mis on nime saanud keskaegselt Ülemiste järvest alanud ja vanalinna veega varustanud veerennilt. Tallinna linna joogiveega ja ka linna kaitsekraavide veega varustamiseks vajaliku kanali ehitamiseks andis loa Taani kuningas Valdemar IV 29. septembril 1345. Vesi tuli kraavi Ülemiste järvest, Tiigiveski ja Härjapea jõest ning linnast lõunas ja idasasuvatest jõgedest ja allikatest kanalit pidi. Veekanali pikkus oli ligikaudu 4 km ning see kulges mööda praegust Veerenni tänavat ja Peeter Süda tänavat kuni Harju väravani. Harju värava juurest rajati aga 1,5 km pikkune kanaliosa Tallinna lahte. Tallinna linnamüüri ida poolt haaravale kanalile ehitati 14. sajandil Harju värava juurde Harju, Karja värava juurde Karja ja Viru värava juurde Viru veski[3].
Veekanal oli avatud, selle põhi ja seinad olid laotud paekividest. Hilisematel sajanditel ehitati kanal kinniseks veekanaliks.[3]
Eestimaa kubermangu ühiskondlik hooldekande kolleegiumi hospidal kolis 1786. aastal Veerennis asuvale Ravi tänavale. Kuna selles raviasutuses raviti haigeid tasuta, hakati rahva seas seda asutust kutsuma Priihospidaliks. Aastatel 1918–1940 kutsuti raviasutust Tallinna Linna Keskhaiglaks. 1930. aastate lõpul alustati haigla maa-alal suurejoonelise meditsiinikeskuse väljaehitamist. 1992. aastal nimetati meditsiiniasutus Tallinna Keskhaiglaks ning alates 2002. aastast kuulub see Ida-Tallinna Keskhaigla koosseisu.[4]
Lutheri puidutööstuse rajamine Veerenni asumisse tõi piirkonna arengusse suure muudatuse. Ettevõtte vanem osa rajati aastatel 1887–1910 arhitekt Erwin Bernhardi projekti järgi. Selle ettevõtte põhitoodanguks oli vineer, mille järgi sai nime ka Vineeri tänav. Suur osa vabriku hoonetest hävis II maailmasõja ajal, kuid vabrik taastati pärast sõda ning sinna ehitati juurde mitu tsehhi.[4]
Vabriku laienedes otsustas ettevõtte juhtkond luua oma töötajatele rahvamaja, mis ehitati aastatel 1904–1905. Lutheri vabriku rahvamaja näol on tegemist ühe parema juugendstiilis ehitisega Tallinnas.[4]
- aastal rajati Magasini 29 krundile linna nakkushaigemaja (Tallinna Linna II Haigla). 1918. aastal avati Uus-Tatari 25 krundil linna suguhaiguste maja (Tallinna Linna III Haigla).[4]
- aastal rajati asumisse evangeeliumi kristlaste kirik, mis oli pärast ümber- ja juurdeehitamist 1918. aastal[5]üks Mandri-Euroopa suuremaid puitkirikuid. 1929. aastal ostsid kiriku endale metodistidning edaspidi tunti seda metodistikirikuna. See hoone hävis 1944. aasta märtsipommitamises. 1930. aastal lõid nelipühilased oma pühakoja Tatari 54 krundile.[4]
Veerennis on pikka aega tegutsenud ettevõte Baltika, mis kandis aastail 1946–1960 Tallinna Õmbluskombinaadi nime. 1987. aastal hakati vabriku seadmeid uuendama, et ettevõttel oleks võimalik suurendada lääne turule müüdava kauba osakaalu.[4] Praegu kuulub ettevõttele 5 rõivabrändi: Monton, Mosaic, Baltman, Bastion ja Ivo Nikkolo. Baltika Grupp tähistas 2013. aastal oma 85. tegevusaastat.[6]
Veerenni asumi rahvaarv on aastatel 2011–2017 järjest suurenenud. 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68-aastased aga 10–19%.[9]
Asumi territooriumile jäävad 3 raviasutust: Kesklinna lastepolikliinik, Ida-Tallinna Keskhaigla Magasini tänava üksus ja Ravi tänava üksus. Veerennis asuvad Trammimuuseum ja Kaari Sillamaa Laste ja Noorte Muusikateater. Asumis asuvad Vaikne park ja Tiigiveski park.
========================================================
Matk ‘Tere talv’ Lasnamäe klindiplatoolt Pirita klindiorgu
Start Kadrioru Oru hotelli eest pühapäeval 22.detsembril 2019 kl 11,
lõpp kl 13 Pirital.
Matka pikkus: 10 km, matkajuht Ülo Kangur. hind 5 eurot.
Pildil Lasnamäe klindiplatoo Suhkrumäel.
Lasnamäe klindiplatoo hõlmab u 6 km klindist Tallinnas Tartu maantee ja Pirita klindioru vahemikus. 40–52 m ümp tasemel olevat paeplatood ääristav klindiastang eendub kuni 2 km loodesse. Tipmises osas moodustab see kuni 1 km laiuse ja 0,5 km klindijoonest eenduva Suhkrumäe klindineemiku. Pae murdmisest on Lasnamäe klindiplatoole jäänud ligi 1,5 km2 vanu paemurde. Siit on oma nime saanud ka Lasnamäe ehituspaas, Tallinna ja Põhja-Eesti tuntuim ehituskivi.
Lasnamäe klindiplatood ääristab põhjakaarest u 10 km ulatuses 20–30 m kõrgune osaliselt mattunud või lamendunud Kambriumi–Ordoviitsiumi astang, mis on paremini välja kujunenud Lauluväljakust idas.
Lasnamäe linnaosa ühendab kesklinnaga paeplatoosse murtud kanal – Laagna tee. Lauluväljaku lähistel lõikub paeplatoosse Hundikuristiku oja u 200 m pikkuse ja kuni 20 m sügavuse kanjoni ning kuni 5 m kõrguse Hundikuristiku joastikuga.
Pirita klindiorg,mis eraldab Lasnamäe klindiplatood Iru klindipoolsaarest, on u 10 km pikk ja kuni 25 m sügav. Pirita klindioru kallastel paljanduv Lükati kihistu sinisavi kuulub kuni 530 mln aasta tagusesse aega (Alam-Kambriumisse). Pirita jõeoru äärsel neemikul asub Iru linnamägi, kus 8.–5. sajandil eKr oli muinaseestlaste kindlustatud asula ja 5.–10. sajandil ka linnus.
Iru klindiplatoo paelava on tasemel 35–40 m ümp ja see hõlmab u 4 km Pirita klindiorust idas. Klindiplatoo põhjapiiriks on osaliselt mattunud ja mõnevõrra lamendunud, kuid reljeefis siiski hästi jälgitav kuni 30 m kõrgune astang ja idapiiriks Muuga klindilaht. Iru klindiplatool on valitsejaks karmivõitu tööstusmaastik ja selle lääneserval asub Iru soojuselektrijaam.
………………………………………………………………………………………………………………………………….
Siin pakun matkajale ja matkajuhile (treenerile) soovitatavaid raamatuid, ajakirju, kirjalikke matka-aruandeid, veebe ja blogisid.
Reeglina on kirjalikud infoallikad olemas Eesti Matkaliidu liikmesorganisatsioonides ja suuremates raamatukogudes, kindlasti Eesti Rahvusraamatukogus. Matka-aruanded (kuni 1991. aastani) asuvad TLÜ rekreatsiooni õppetoolis.
Raamatud, ajakirjad, matka-aruanded:
| Nr. | Nimetus | Autor | Kirjastus | Aasta |
| 1 | Eesti matkajuhtide teatmikud (40 tk) | Eesti Matkaliit | Eesti Matkaliit | 1971…. 2011 |
| 2 | Harju Matkaklubi 1971… 2011 | Harju Matkaklubi | Harju Matkaklubi | 2011 |
| 3 | GO Reisiajakiri, 6 korda aastas | T. Pruuli jt | 2008..2011 | |
| 4 | Meteoroloogia | M. Jürissaar | Eesti Lennuakadeemia | 2011 |
| 5 | Treenerite tasekoolitus. Matkamine | T.Holmberg, Ü.Kangur, L.Tohva jt | Eesti Olümpiakomitee | 2009 |
| 6 | Treenerite tasemekoolitus. Spordi üldained, III tase | Eesti Olümpiakomitee | Eesti Olümpiakomitee | 2007 |
| 7 | Treenerite tasemekoolitus. Spordi üldained, II tase | Eesti Olümpiakomitee | Eesti Olümpiakomitee | 2006 |
| 8 | Treenerite tasemekoolitus. Spordi üldained, I tase | Eesti Olümpiakomitee | Eesti Olümpiakomitee | 2006 |
| 9 | Matkates neljal aasta-ajal | T. Jürgenson | Atlex, Tartu | 2007 |
| 10 | Eesti matkamise kronoloogia | K-M. Johannes | Eesti Matkaliit | 2005 |
| 11 | Everesti päevik | R.Plumer, T. Sarmet | Pegasus | 2005 |
| 12 | Matkaspordi käsiraamat | J. Künnap jt | J. Künnapi alpinismiklubi | 2004 |
| 13 | Ellujäämine looduse meelevallas | S. Källman, H. Sepp | Sinisukk | 2003 |
| 14 | Matkaseletussõnastik | Eesti Matkaliit | Eesti Matkaliit | 2002 |
| 15 | Meeskonna juhtimine | R. Heller | Koolibri | 2000 |
| 16 | Eesti matkajate leksikon | Eesti Matkaliit | Eesti Matkaliit | 2001 |
| 17 | Ellujäämise käsiraamat | P. Darman | Tea | 1999 |
| 18 | Inimeselt inimesele. Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat | H. Tooman, A. Mae | Avita | 1999 |
| 19 | Matkatarkuste käsiraamat | H. McManners | Koolibri | 1998 |
| 20 | EML Teataja,väikeformaadis ajalehed | Eesti Matkaliit | 1994.. 2006 | |
| 21 | Matka-aruanded, nimistu | Matkajuhid | Kuni 1991 |
22 ‘Silmaringi reisijuht’ riikide/linnade järgi.
23 50 aastat Eesti mägimatkamist Ülo Kangur 2017
Veebid:
| Nr | Nimetus | Aadress | Märkus |
| 1 | Vikipeedia | http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht/ | |
| 2 | Matkafoorum | //www.matkafoorum.net/ | |
| 3 | Eesti Matkaliit | //www.matkaliit.ee/ | Lingid liikmetele |
| 4 | Reisihuviliste foorum | //www.trip.ee/ | |
| 5 | Kalle Kiiraneni veeb | //biomedicum.ut.ee/kalle/ | |
| 6 | J.Künnapi Alpinismiklubi veeb | //www.jkalpiklubi.ee/ | |
| 7 | Guido Leiburi veeb | //www.guido.ee/matkamine/ | |
| 8 | Alpinismiklubi Firn veeb | //www.firn.ee/ |
9 Reisijutud, foorum http://www.reisijutud.com/
10 Harju Matkaklubi http://www.matk.ee/ Euroopa rannikuraja E9 Eesti matkarajad
11 European Rambler’s Assotiation http://www.era.ewv.org Euroopa Rändurite
Assotsiatsioon, Euroopa matkarajad inglise, saksa, prantsuse keeles
12 Riigimetsa Majandamise keskus (RMK) http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/
13 Eesti mägironimise ajaloo Wiki http://ajalugu.alpinism.ee/
Blogid:
| Nr | Autor | Aadress | Märkus |
| 1 | Tõnu Pihelgas | http://www.tonupihelgas.blogspot.com/ | |
| 2 | Go Maailm | //blog.gomaailm.ee/teemad/pildiblogid/ | Blogid koos piltidega |