Vt videot mehest, kes päästis maailma kolmandast maailmasõjast:
https://www.youtube.com/results?search_query=man+who+saved+world+war+3
Just peale Kuuba kriisi lahenemist sõitsime Hiiu jaama lähedalt kasarmutest teadmata suunas NL sõjaväkke. Noorsõduri aeg möödus Kaliningradi oblastis Gussevis ja Tšernjahovskis. Seejärel 3 aastat Leedu Palanga linna lähistel õhutõrje õppekeskuses.
Sõjaväes 50 aastat tagasi
Mida tundsid Eesti poisid 60 aastat tagasi vene sõjaväes? Ees oli 3 pikka aastat kroonut. Nad olid esimesed kutsealused vahetult peale 1962. aasta Kariibi mere kriisi, kui maailm oli tuumasõja lävel. Meenutame:
….. Meid viiakse 23. novembril 1962 Tallinn- Hiiu kogunemispunktist rongiga teadmata kohta. Sihtkoht on salastatud. Akna taga tunneme Riia linna ja sõit jätkub lõunasse. Edasi on tuttavaid kohti vähe, eriti pea täielikult sõjaväestatud Kaliningradi oblastis. Palju puude alleesid ja korralikud sakslaste ehitatud punasest tellisest suured kasarmud. Loeme peatuste nimesid: Gussev, Tšernjahhovsk. Teame et kuni sõja lõpuni olid need saksa linnad….
…. Rivisse! Ja jälle rivisammu harjutama, ikka söögi alla ja söögi peale! Nii juba nädal aega noorsõduri aega. Täna on siiski kuidagi ootusärev õhkkond: meid viiakse rongile ja väljume Leedu NSV Kretingale peatuses. Autosõit jätkub mere äärde liivaluidete ja männimetsa alla Nimerzate asulasse Klaipeda ja Palanga vahel (viimasest 3 km). Kuidagi väga vaikne on siin Leedu rannikul väikeses sõjaväeosas nr 42283, õhutõrje kahurväe õppekeskuses. Eriti peale tohutult suuri kasarmuid ja sõjaväelinnakuid Kaliningradi oblastis…
…… Hommikusele rivistusele kiirustame ’Musta kassi jenka’ laulu saatel. See on Eesti poiste järjekordne nali, millest ülemused aru ei saa. Sageli laulame siivutute sõnadega eestikeelseid rivilaule, kuni mõni sõnad ülemustele ära tõlgib. Aga see võtab aega, peaasi et on hea meloodia marssimiseks. Väeosa komandör polkovnik Mantulov peab jälle isalikult pika hommikuse rivistuse. Oma osa saavad uued tripperisse nakatunud, kellele soovitab järgmine kord tema naise juurde tulla. Samuti muud patused. Aga patte on palju: keegi värvis öise vahtkonna ajal paha ülemuse valget värvi kitse punaseks, keegi käis Palangas linnaloaga purjutamas või keegi sigatses väeosa abimajandis. Vähempatuseid noomib majandusülem major Ivankov nelja silma all soovitades: Ära sõimle, vaid kõik saada p…sse! (Ne rugaisja a posõlai vseh na xy…).
….. Õhutõrje kahurväelaste õppelaskmised lennuki järgi veetava märklaua pihta käivad täie hooga. Kõigile ei jätku puitbarakke, abiks püstitatakse telklaager suurte telkide ja ’buržuika’ tüüpi raudahjudega nendes. Aga talvetingimustes on ikka külm. Ja ettevõtlikumate väeosade sõdurid käivad kivisütt varastamas. Seda isegi veoautodega meie õppekeskuse laost. Laomehest reamees Ülo saadetakse õppusi juhtivale kindral Vozdvizenskile sellest ette kandma….
Eesti poisid on autode peal juhiks, raadio- ja sidevahendite peal, ilmajaamas, sööklas kokaks, märklauda vedava lennuki komandopunktis, patareis ja mujal. Umbes kolmandik väikese väeosa isikkoosseisust on Eesti poisid. Tiit Köster ja Rein Saue juhendavad meie väikest orkestrit ja lauluansamblit. Kontserte anname nii Palangas kui Kretinga õmblusvabrikus. Allakirjutanu küll plaksutajana…..
….Vahur-Erkko ja Ülo meenutavad kuidas nad Klaipedasse kõrgkooli ettevalmistuskursusele (seda võimaldati ainult paarile 3-nda aasta sõdurile) sõites autoõnnetuse üle elasid. Erkol murdus autokastis hapnikuballoonide all sääreluu kui UAZ teeäärse allee puu vastu sõitis….
…..Mida me sõime? Ikka 3 korda päevas pudrusid kombirasvadega, teed, leiba ja suppe. Või ja lihakraam oli täpse portsjoni kaupa. Veidi lisa kehtivatele normidele võimaldas oma väeosa abimajand – sigala. Toidu sisse pandi ka veidi valget pulbrit nn maitseainet ’tüdrukute isu’ vastu. Lisatoitu ikka sai, eriti kui oma poiss Vello oli kokk. Kaks korda aastas pühade eel pakuti meile paar saia ja pudel kefiiri, umbes samapalju sai osta vene sõduri tolleaegse palga 3 rbl 80 kop eest. Kui just viina isu Palanga kuurortis puhkepäeval parem ei tundunud!
….Paar korda 3 aasta jooksul sai väga hea teenistuse korral lühiajalisele puhkusele. Ikka Eestisse, vist keegi meist ei kasutanud võimalust mujale kuuendikust planeedi maismaast (näiteks Kamtšatkale) sõiduks. Tavaline premeerimine oli linnaluba, pilt autahvlile või pildi saatmine kodukohta. Eriti populaarne oli viimane moodus venelaste seas!
Meenutusi jagub kõigil poistel (umbes 36), kes teenisid 1962… 1965. a Palanga lähedal. Veidi neist on jõudnud meie kirjanik Teedu raamatutesse. 8 meist on kahjuks juba manalamehed. Kokkusaamised koos naistega on muutunud iga-aastasteks, viimane selle 2022.aasta 6. juulil Padise läedal Lääne-Harju valla Pennu talus Rein Kivioru kodus. Möödus täpselt 60 aastat sõjaväkke kutsumisest.
Ülo Kangur, reamees.
Meie väikese väeosa poisid Klaipeda sadamas.Sellel väikelaeval teenis ka eesti mees Vahur Hunt.
3 meie väeosa meest talvises vormis.
Esimesel aastal teenisin raadiomehhaanikuna Leedu- Läti piiril lähedal algkooli hoones, pildil meie raadioauto koos nooremseersant Vassiljeviga.
Meie laev Klaipedas oli vajalik õhutõrje lasmiste jälgimiseks merelt kuni Palanga linna ja Läti piirini.
Meie raadioauto meeskond: Andrei Vassiljev Moskvast, mina ja autojuht Bukkur koos Sventoi algkooli pere ja lastega.
Meie väeosa pikk Ilmar Kalle ja lühike Ants Ehkmann.
Ants Vellis, Aadu Tarm, Ilmar Jürisson, Ilmar Kalle meie laeval.
Eesti poisid meie Nimmerzate peakasarmu juures.
Ülo sisenemas meie väeosa bussi.
Meie autojuht Rein Kiviorg kaaslastega.
Meie Tiit Köster oli puhkpilli orkestri hing. Pildil on ilmajaama mees Ardo Päss.
Vassiljev ja Bukur Sventoi koolis.
Erko Raudava sõpradega.
Meie kaasvõitlejad Klaipeda laeval.
Järjekordne rivistus, kus polkovnik Mantulov meid noomis.
Sideülem kapten Fjodorov külastab meid koolis suviste õppelaskmiste ajal.
Ilmar Jürissoni naeratab, sest isa väeossa kutsumine komandör polkovnik Mantulovi poolt on möödas!
Ants Ehkmann Palangas.
Meie väeosa majandusülem major Ivankov.
Meie kasarmuhoone 3 km kaugusel Palangast.
Meie eesti poiste orkester marssimas.
Polkovnik Mantulov tänab Tiitu.
Meie väeosas teenisid eestlased, kellega kohtume regulaarselt: Vello Kont, Allan Kont, Erki Loigom, Tiit Köster, Peeter Pommer, Ülo Birnbaum, Rein Kiviorg, Vahur-Vambola Hunt, Ardo Päss, Aadu Tarm, Vahur-Erkko Raudava, Lembit Aaslaid, Ilmar Kalle, Rein Saue, Ants Ehkmann, Teet Kallas, Ülo Kangur. Lisaks on juba lahkunud: Igor Konks, Ülo Järvi, Ilmar Jürisson, Ants Vellis, Vaido Metsam, Ants Luker, Kalju Murmann, Rein Saue.
Meie poisid Padisel 50 aastat hiljem koos naistega.
Meie poisid Padisel 50 aastat peale sõjaväge koos meie oma märgiga.
Meie poisid Lääne-Harju vallas Pennu talus Rein Kivioru juures 6.07.2022
Pilt on Ants Vellise abikaasa Anne Vellise matuselt Tallinna Pärnamäe krematooriumis 18.07.2022. Meenutame et nende pulm oli meie poistel üks esimesi, ilmselt 1967. aastal Volta tehase sööklas. Mõned meist saavad teada et Anne isa Rudolf Hiiesaar oli Eesti armee ohvitser 1940. aastal ning Anne sõndis küüditatute peres Siberis 1942. aastal. Allakirjutanu meenutab aastakõmneid kestnud kohtumisi Annega kui Vabariikliku Kehakultuuridispanseri spordiarstiga ja ühist sportlikku mägimatka Kaukasusel 198o. aastal. Puhka rahus!
Ülo Kangur.