26.07.2020 jõuab terve bussitäis eestlasi Sloveenia pealinna Ljubljana lähedasse Radovljica kämpingusse.
Pildil meie kämpingus.
Covid-19 viiruse piirangud on teinud oma töö. Aga me muudame julgelt oma marsruuti jõudes Sloveeniasse Ungari kaudu. Ja teeäärsetes söögikohtades kanname maski. Kämpingus on suhteliselt vähe rahvast ja metsavaikus. Üllatab aga siinse kämpingu 50 meetrine olümpianõuetele vastavväliujula. Kohe suundume ujumisrõõmu nautima!
Pildil kämpingu ujula.
Oleme Julia Alpides. Kust selline nimi? Kuulus Julius Caesar (13.08.100 eKr) Vana-Rooma poliitik, väejuht ja kirjanik on paljudele südamelähedane. Eriti just Vähja tähemärgis sündinuile. Tema nimest on tuletatud sõnad ‘keiser’, ‘juuli’ ja ‘tsaar’. Ta uuendas julgelt kalendrit, võttes kasutusele Juliuse kalendri, mida kasutame tänaseni. Just Julius Caesari, tema õe ja tütre Julia nimede järgi on ristitud terve Ida-Alpide osa Julia Alpideks.
Kui Caesari ametiaeg konsulina hakkas läbi saama, määrati ta Gallia Cisalpina (Põhja-Itaalia) ja Illüürikumi provintsi (Lääne-Balkan) kuberneriks. Alpi mägedest põhjapool asunud Helvetiide hõim valmistus massiliseks migratsiooniks, Caesar võitis 58. aastal eKr helveete. Antiikajal oli piirkond pikka aega keltidega asustatud enne selle iidsete Rooma provintside Raetia ja Noricumi osaks saamist. 6. sajandil asusid piirkonda slaavlased ja kohalikud piiskopkonnad varisesid kokku. See paistab välja arheoloogilises kultuuris. Piirkonnas kujunes slaavi keelerühm. Alpi slaavlased, keda peetakse tänapäeva sloveenide eellasteks,
Teisel pool Ida-Alpe asuva Itaalia Verona linna kirjutas kuulsaks armastuse linnaks William Shakespeare keskajal. Lisaks Julius Caesarele mäletatakse Sloveenias Josip Broz Tito’t (7. 05.1892 – 4. 05.1980), Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja Jugoslaavia tegelik valitseja aastatel 1943–1980, kes astus julgelt vastu isegi isehakanud tsaar Stalinile. Tito armastas samuti Sloveenia mägesid: siin oli tal suvila.
Sloveenia on Eestist pindalalt poole väiksem 2 miljoni elanikuga väikeriik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia iseseisvus Jugoslaaviast 1991. aastal. Julgelt astute vastu Serbia okupantidele, kes mõne päevase sõja järel oli sunnitud lahkuma. Riik piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas. Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO liige. Jaanuaris 2007 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro. Sloveenia on 2018. a andmete järgi slaavi riikidest rikkaim: SKT elaniku kohta 23601 USA dollarit, Eestilgi on SKT väiksem: 20200 dollarit.
27.07.
Esimesel päeval sõidame Bohinj järve äärde Triglavi rahvuspargis Julia Alpides. Triglavi rahvuspargis peetakse suvehooajaks juulit- augustit. Tuhanded matkajad ja alpinistid kõikjalt ründavad siis siinseid tippe. Tahaks ju 30-kraadisest kuumusest 10-kraadi keskkonda lumiste tippude juures! See tähendab et mägihüttides on kallis ööbida ja ohtlike kohtade statsionaarsete trosside juurde tekivad järjekorrad. Alumistel on mure kukkuvate kivide pärast.
Reeglina hooajal pole Triglavi tippu ronimiseks peale kogemuste ja kiivri midagi vaja.
Pildil Triglav põhja poolt.
Raamatukogudes on eestikeelne D.Vecerici raamat ‘Sloveenia’ 2006.a. ja Eesti matkajuhtide 37. Kokkutuleku 2004.a brošüüri R.Plumeri jutt ‘Matkavõimalusi Ida-Alpides’. Lisaks võib raamatukogus lugeda raamatut ‘The Julian Alps of Slovenia: Mountain Walks and Short Treks’.
Blogis http://kodustkaugel.blogspot.com/2012/08/triglavi-paevad-ragnari-jutt.html kirjeldatakse emotsionaalselt rasket tõusu Triglavi tippu: ‘Mojstrana poolt minnes viib Trigalvile kolm teed läbi kolme erineva oru. Kõige tehnilisem on Vrata (see on mõeldud hulludele kes ronivad mööda 1200m siledat seina ülesse), järgmine on Koti oru rada (see on tehniline aga mitte nii raske kui Vrata) ja kolmandal kohal Krma rada, mis on ka kõige populaarsem ja lihtsam’.
Meie suurel grupil lumise Triglavi otsa seekord asja pole: võtame ette teise lühema matka Savica kose äärde. Pärastlõunal veedame veidi aega imekaunis Bledi linnas, mis asub Bledi järve kaldal. See on rahvusvaheliselt tuntud siinsete aerutamisvõistluste tõttu.
28.07.
Matkame Mostnica kanjonisse ja Voje platoole.
Pildil Mostnica kanjon.
Pildil Voje platool.
29.07.
.Matk Velika Planina platoole Kamniki Alpides. Sellel platool asub Euroopa vanim karjuste asula, millel säilinud puitmajad on iseloomulikud just sellele piirkonnale. See on suur . 5,8 ruutki-lomeetrine karjamaade platoo keskmisel kõrgusel 1500 m. Siin saab talvehooajal suusatada: köitee toob kõrgele. Ja suvekuudel on Velika Planina turistide lemmik-puhkepaik. Tutvume siinse eluga, maitseme kohalikke produkte, näiteks hapupiima, Tõuseme Gradišce mäe tippu (1667 m).
Pildil karjuste küla.
30.07. Vrtaško Sleme mäe rajal
Nüüd liigume siin Julius Caesari radadel meie, mitukümmend Eesti matkajat. Oleme Triglavi Rahvuspargis. Park kuulutati välja oma tänapäevasel kujul 1981. aastal Julia Alpide Triglavi mäe ümbruses. Siinse kõrgeima Triglavi mäe radiaalsed orud toidavad veega kahte suurt jõge. Soca ja Sava, mis viivad vee vastavalt Adria ja Musta merre.
Hommikul sõidame oma bussiga Mojstranasse (660 m), kust alustame tõsisema matkaga Vrtaško Sleme mäetipule. Mäetipp asub Trigalvi rahvuspargis Julia Alpides. Tänane plaan on tõus ja laskumine: Mojstrana – Vrtaška planina – Vrtaško Sleme tipp – Vrtaška planina – Mojstrana. Alustame oma matka Mojstrana asula parklast, 300 m Sloveenia Alpi Muuseumist Vrata oru suunas. Markeeritud rada tõuseb puude vahel pidevalt kõrgemale. Raja tõus on järsk kuni Pocivavi puhkekohani. Siit avaneb kena vaade Mojstrana külale ja selle ümbrusele.
Edasi lookleb hästi markeeritud tugev rada aina kõrgemale. Nõlva kalle veidi väheneb raja sik-sakkide arvel. Üle kolmekümne meie matkaja liigub rohusel ja kaljusel metsanõlval üha kõrgemale. Sagedastes puhkepeatustes koguneme kokku. Läbime hõreda metsa aluse karjamaa aediku. Ja möödumeVrtaška Planina (kõrgus 1462 m) karjuste majast. Siin on iluvaated Sloveenia kõrgetele lumistele tippudele. Tunneme ära Sloveenia kõrgeima, Triglavi 2863 meetri kõrguse tipu. Puude vahelt saadavad meid pidevalt Triglavi lumised seinad. Rada lookleb karjaaia elektrikarjuse kõrval.
Pildil vaade rajalt.
Edasi pöörame põhja väikese puudeoru suunas. Algab pikk tõusutraavers rohusele ribile. Liigume üksikute puudega platool sadula suunas. Peagi jõuame rajal Vrtaško Šleme rohusesse tippu. Metallkastis olevasse külalisraamatusse paneme end kirja. Kõik alustanud jõuavad siia 2077 meetri kõrgusele. Oleme maiustused ära teeninud! Aega kulub meil pakutud 3… 5 tunnist maksimum. Kõrguste vahe alguspunkti-ga on 1416 m.
Pildil meie julge grupp mäe tipus.
Peagi alustame tagasiteed mööda tuldud rada. Raja markeeringut pole, kuid lehmad on selle hästi sisse tallanud. Peagi möödume karjamaa kuivanud ajutisest järvest, mille sopast filtreerub paarikümne meetri kaugusel loomadele joogivett. Aga matkajaile kusagilt puhast joogivett ei saa. Kuumus on 30 kraadi ringis. Nii mõnedki meist ei võtnud piisavalt vett kaasa. Ja tunnevad nüüd juba paari laskumistunniga tekkivat nõrkust. Jalad lihtsalt enam ei kanna! Kui mõnus on nüüd all Mojstrana küla poes õlu ja jogurtiga end turgutada. Laskumiseks kulub meie pikaks veninud rivil umbes 3 tundi.
31.07
Täna on ekskursioonide pave. Hommikul käime Predjama kindluses, mis püsis keskajal kaua vallutamatu
Pildil Predjama kindlus.
Edasi sõidame ekskursioonile Pustojna karstikoobastesse. Need on is a 24,340 m pikkused Postojna asula lähedal Sloveenia edelaosas. Koopad on tekkinud Pivka jõe ääres. Turistidele on avatud suhteliselt väike osa koobastest. Sisse- ja väljasõit koobastesse on elektrivagunitega.
Pildil sõidame koobastesse.
Pildil Pustojna karstikoobastes.
Peale lõunat tutvume Sloveenia pealinna Ljubljanaga. Linnas on ligi 300 tuhat elanikku. Keskus asub Ljubljanica kaldal 295 m kõrgusel. Ljubljana kindlus on mäel keskusest lõunas. Linna põhjaosas asub turistide sihtmärk: Püha Mary mägi. Linna põhilised veeallikad on Ljubljanica ja Sava jõed. Läbi ajaloo võitleb Ljubljana üleujutustega. Näiteks viimane oli 2010. aastal. Suvekuumuse leevendamiseks on paar suurt tiiki. Näiteks Tivoli tiik on linlaste populaarne puhkekoht.
Me peatume oma bussiga Unioni õllevabriku lähistel ja laseme vabriku õllel hea maitsta. Ikka kuuma ilma leevenduseks!
1.08
Hommikul läheme veel lühikesele matkale Bledi lähedale Vintgari kanjonisse Radovna jõel, ligi 4 km Bledist. 1,6 km pikkuselt on siinsed jõekaldad piiratud Homi ja Boršti hiiglaslike vertikaalseintega., mille vahel voolaval kristallselgel veel on mitmed kosed.
Pildil Vintgari kanjon.
Kõrgem neist on 13 m kõrgune. Kõnnime piki kanjonit kulgeval matkarajal puidust sildade ja galeriidega. Mäelt matkame asulasse nautides ilusaid vaateid.
Palju tänu reisikaaslastele ja Turja Touri giididele Küllile ja Kristelile julge tegutsemise eest 2020. aasta Covid-19 piirangute ajal. Soovitame julgelt Julius Caesari radadele minna! KUI LUGU MEELDIS, SIIS SAAD MATKAKURSUSE ALL END MATKAÕPPESSE REGISTREERIDA!
Külli, Kristeli ja Urmase fotod. Ülo Kanguri tekst.