Meie, Tallinna Polütehnikumi (TPT) ‘rajooni elektriside ja radiofitseerimise’ eriala õpilased 1957… 1961. a töötasime kõik 4 aastat septembrikuus kolhoosis ning paljud meist elasid 1957. aastal valminud ühiselamus. Siis olid 4-õpilase toad ja korruse kohta ühisköök gaasipliidiga. Meie grupi ühiselamu rahvas oli põhiliselt 3. korruse tubades 304… 306. Igal hommikul tegime kõik paarsada õpilast koos ühisvõimlemist õues ja õhtul kl 22 pidi kodus olema. Ühiselamu 1.-l korrusel oli suur puhketuba projektsioon-televiisoriga, mis näitas seinaekraanile mustvalget pilti. Fuajeest viis uks suurde võimlasse. Komendandiks oli just hiljuti Siberist saabunud ümberkasvatatud Eesti armee allohvitser Jaan Mark, kes elas naisega sisehoovi pool väikeses korteris. Tema korval korteris elas meie võimlemisõpetaja Eduard Tamm oma naise ja väikese lapsega. Hoovi poolt pääses võimla all olevasse sööklasse. Stipendiumist 140… 200 rubla (peale 1960 a rahareformi 10 korda vähem) pidi söögiks jätkuma arvestades toidutegemisega ühisköökides.
Pildil tänane TPT hoone koos kõrvaloleva endise ühiselamuga.
Ühiselamu valmis hilinemisega, sisse saime alles oktoobrikuus peale sunduslikku kolhoositööd. Siis kamandas komendant meid rivisse … ja kõigepealt täisauna. Täid olid sel ajal veel levinud vastikud putukad riietes ja juustes. Neid hävitati riiete kuumutamisega kuumas aurus. Mäletan et tehnikumi sisseastumiseksamite ajal 1957.augustis magasin madratsi peal tehnikumi 1. korrusel, elektrimootorite vahel. Vaikse ümbrusega maapoissi häiris eriti trammide öine kolin- mürin. Aga see tuli üle elada: teadsin kui raske oli maapoisil Tallinna elamispinda saada. Ise 14-aastase poisina otsisin kes võtaks mind kooliajaks üürile, onu Hendrik otsis samuti tulutult. Päästjaks osutus Pärnu-Jaagupi rajooni ajalehe Töösangar toimetaja Heinrich Allikivi. Lühike telefonikõne tehnikumi direktor Viktor Ladusevile… ja asi korras!
Teejar Reima oli meie grupi juhendaja ja matemaatika õpetaja TPT esimestel aastatel. Pannes aluse meie matemaatika teadmistele ja tehnikule vajalikule arvutuslükati kasutamise oskusele. Hiljem kaheksa- kümnendatel algatas TPT matemaatika kabineti juhatajana taskuarvutil arvutamise võistlused Eestis. See oli vajalik arvutuslükati ja tabelitega arvutamiselt üleminekuks.
Pildil matkame koos T.Reimaga Aegviidus.
Ühiselamus saime kuulata ainult raadiotranslatsiooni 2 kanalit,’krappi’, mitte raadiot. Meenub kuidas ühiselamu poisid püüdsid oma saadet teha ja ei teadnud et raadiotranslatsiooni võimendus toimis mõlemas suunas. Saade oli riigivastane ja kuuldav ka Balti jaama suurtes mögafonides posti otsast. Järgmisel päeval viidi mitu poissi Pagari tänavale ülekuulamisele… ja karistamisele.
Arnold Isotamm (9. november 1900 – 30. august 1967) oli meie grupi juhendaja 3… 4. aastal, Wikipeedia andmetel: Eesti kaitseväe ohvitser, Eesti Õhukaitse sideülem, seejärel N Liidu ohvitser. Arnold Isotamm oli Eesti Raadioamatööride Ühingu president alates ühingu asutamisest 1935 kuni ühingu tegevuse peatamiseni 1940.
Pildil oleme koos A.Isotammega TPT lõpetamisel 1961.
Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt teenis Isotamm 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuses 415. sidepataljoni raadioroodu ülemana. Raske võitlus oli 17. juulil 1941 Dno lahingus. Alates 1951. aastast oli Isotamm Tallinna Polütehnikumi õppejõud. Tema raamatud: Raadioamatööri käsiraamat (1950), Raadioamatööri käsiraamat (1958), Raadiovastuvõtuseadmed (1968).
Meid õpetasid veel: director Viktor Ladusev, Juta Pihlamägi – eesti keel, Vera Bugera – vene keel, Richard Jõgi – inglise keel, Eduard Tamm ja Olav Karikosk- kehaline kasvatus, Kaarel Sõmera- füüsika, Feliks Tammeorg- praktika, Uno Raspel – morse, Anastassia ja Kaarel Varda – keemia, Olga Trofimova (Kaevats) – ajalugu, Voldemar Uik – sõjaline algõpe, Edgar Targo ja Lembit Eeljärv- joonestamine. Artur Konasto – mehaanika, Feliks Oorn – energeetika jt.
Pildil meie Lüganuse kolhoosis 1957.
Kooli ajal tegelesid meie poised aktiivselt spordi ja isetegevusega. Lisaks võimlemisõpetaja Eduard Tamm’ele aitas meie spordihuvilisi Olav Karikosk, tuntud kergejõustiku treener. Näiteks meie jooksu treeningud algasid Veerenni tn saunas, kuhu jätsime vahetusriided ja jooksime Järve metsa ning tagasi. Talvel oli tavaline et E.Tamm viis meid nädalavahetustel Järvele ja Rahumäele suusatama.
Meile korraldati mitu peotantsu kursust ja suvepäevad Pirital. Poolast pärit tehnikumi direktor Viktor Ladusev võttis tööle endisi Eesti sõjaväe ohvitsere, kes kasvatasid meis korda, terveid eluviise ja häid kombeid.
Meie grupis lõpetasid: Karl Aare, Ain Arens, Henn Kallas, Ülo Kangur, Märt Liivik, Uuno Loog, Heino Luurmann, Jaan Mägar, Rein Praks, Jüri Puhang, Matti Raie, Tarmo Roosalu, Mati Ruut, Mihkel Taivere, Leo Venelaine (Tammik), Enn Trei, Rein Toomsalu, Tarmo Viira, Vello Vanem, Jaan Vesker.
Pildil meie kooli lõpetamisel.
Pildil Jüri rattamatkal Aini juures Seljal.
Pildil suvepäevadel Pirital.
Pildil paadiga Aegviidus, kuhu sõitsime ratastega.
Pildil TPT purilennuk, mis peagi purunes.
Paljudest meie grupi õpilastest said hilisemad TPT õpetajad. Meenub et meiega koos olid ühiselamus Henn Pärn, Avo-Rein Tereping ja Ülo Nugis – kelle haamrilöök kuulutas 1991. a augustis Eesti taasiseseivuse algust. Igaaastane kokkusaamine on meie grupil jätkunud tänaseni, tänu grupivanem Matti Raiele.
Ülo Kangur. vilistlane.