Süstaga Karjala kannasel

Hea lugeja, kirjutan lühiloo .Nliidu aegsest matkast: osalesin 1972. aastal süstamatkal Priozersk (Käkisalmi) – Gorõ – Melnikovo – Balahhanovskoje jv – Losevo – Burnaja – Laadoga jv – Otradnoje jv – Priozersk. TUPTI (Teadusliku Uurimise ja Projekteerimis-Tehnoloogilise Instituudi, Pirita tee 20) matkagruppi kuulusid: Milvi Aasmäe, Katrin Gross, Anu Haak, Heldur Haak (juht), Ülo Kangur, Laine Kiil, Peeter Kiil, Viivi Laan, Enno Pint ja Valdek Spirka. Paljud neist on Toonela radadel, ka grupijuht. Kui keegi kedagi eelnimetatutest teab, palun kirjutage mulle.
28.07. Kohale jõuame eelmisel päevaL instituudi UAZ veoki kastis koos viie pakitud süstaga. Priozersk (soome keeles Käkisalmi on linn Venemaal Leningradi oblastis, Priozerski rajooni keskus. Asub Laadoga järve kaldal Vuoksi jõe suudmes. Linn kuulus kuni aastani 1940 ja aastatel 1941–1944 Soomele.

Peale hommikusööki kiirustame Laadoga järvele, sest juba hommikul on tunda et läheb palavaks. Loosiga saavad kõige elegantsemad RZ süstad Enno- Katrin ja Ülo- Milvi. Helduri- Anu vanem ’parsa’ muutub Anu käe all ja värvi kaasabil helekollaseks. Gorõ suunas liikuma saame kl 13. Liiklus Laadogal on tihe: palju süstasid ja plaaniline reisilaev. Lagedamatel kohtadel kimbutab meid külglainetus, saarte varjus on vaiksem. Peale lõunasööki jätkame sõites paari väiksema saare vahel. Edasi jätkame laevatee märkide järgi. Gorõ küla taga on sild, veidi hiljem kärestik Vuoksi jõel. Tuleb põlvini vees sumades süstad vastu voolu üles vedada. Kl 20 asume jõe saarele laagrisse.
29.07. Teele asume kl 10.50 Melnikovo (Räisälä) suunas. Hommik on tavapäraselt kaunis. Melnikovo silla all on kärestik, kus tuleb süstad köie otsas üles vedada. Kahe tunni pärast jõuame piki jõge Goluboje järvekesele. Järve tagumine sopp on vesiroose täis. Edasi aerutame piki kitsast jõge veskitammi alla. Kanname süstad sada meetrit piki vasakut kallast. Ljubimovskoje järveni jõudes jääme lõunale. Jätkates peale Maslovot jõuame raudteesillani. Laagrisse jääme veetlevasse puhkepaika kaljude ja metsaga. Õhtužnoje külast. l jääb Helduri õnge otsa väike ahven. Ujujate ja suplejate seltskond suureneb.

30.07. Juba äratuse ajal kl 8.30 on ilm ülikaunis. Esimesed verged veenautijad juba kuivatavad päikesepaistel. Kl 10.45 jätkame süstasõitu Ljubimovskoje järvel. Eestikeelne jutt tutvustab meile rõõmsameelseid Lõuna-Eesti kalamehi. Lõunat peame ujumisalas, kus algajad veesuusatajad meid lõbustavad, ujume ja küpsetame lõkkel Helduri püütud kala, mis on eilsest tunduvalt suurem. Peale lõunat jätkame järvesopist algava ’’Vesjolaja’ ojaga, mis on peaaegu kuiv. Kanal on võluv: puud kaarduvad selle kohal ja läbi lehestiku särab päike. Peale luuret otsustame vedada tühjad süstad piki oja edasi. Paneme asjad süstadesse ja ületame nimetu metsajärve. Esialgu üksida süstas olles, muidugi tüdrukud. Tunni möödudes Jõuame lagedasse vette. See on Balahhanovskoje järv e Torhajärvi. Valime esimese sobiva laagripaiga järvesopis saare vastas. Ristime selle ’armastuse kaljuks’. Siin on palju sääski, aga hea mustika ja vaarika koht.
31.07. ’Armastuse kaljult’ alustame sõitu alles kl 11.30. .. kui kõik mustikad on söödud ja korjatud. Vasakul järvesopis leiame maja, mille juurest algab läbipääs kõrkjate vahelt. Siin on palju kauneid väikesaari, siis ’Družba’ neem – üks suur kalju. Enne järve lõppu jääme lõunalaagrisse. Peale lõunat jätkame graniitpostide juures: siin on olnud kunagi laevatee. Peale madalat puusilda möödume Druznoje külast. Jõuame tagasi Vuoksi jõele. Edasi möödume vasakul olevast Romaski külast. Paremal on lagunenud Vuoksela kirik. Jääme laagrisse jõe vasakule kaldale, kus on palju hõivatud laagripaiku.

1.08. Sõidame välja Vuoksi järve suunas 500 m. Vasakul kaldal algab puhkekodude ja pioneerilaagrite ala. Kl 11.15 jõuame Losevosse. (Järvenkylä ). Võtame templi marsruutraamatusse ja kauplusest ostame juurde tavalisemaid toiduaineid. Seejärel läheme sillale Losevo kärestikku (Kiviniemenkoski) vaatama. Näeme NL süstaslaalomi koondise treeningut sh eskimopööret vee alt läbi.Kanname oma 4 süsta ja kraami paremalt kaldalt teisele poole kärestikku. Ainult meie juht Heldur sõidab kärestikust läbi. Vool on siiski liiga tugev ja

viib süsta otse keset jõge raudteesilla alla suurde lainesse. Tugevad seisulained pööravad sõsta algul risti jõge ja siis kummuli. Toome koos kummuli süsta koos selle korval ujujaga kaldale. Külma lüuna järel jätkame oma teekonda Suhhodolskoje (Suvanto) järvel. Õhtulaagrisse jääme metsase järve kaldale. Kõrgel järvekaldal paneme telgid üles. Päev lõpeb kauni loojangu ja ’rahutuvide’ undamisega, mis iga paari minuti järel järve vastaskaldalt õhku tõusevad.

2.08. 1,5 tundi aerutamist toob meie laevastiku Portovoje külla, kus on mahajäetud marjaaiad, Korjame 3 värvi sõstraid lõunase kisselli tarbeks. Viimaks paistab pika järve lõpp. Lõunale jääme Burnaja (Taipale) jõe vasakule kaldale, enne kärestikku. Üksi süstas sõidavad poisid kärestikust alla. Kl 21 jõuame Laadogale. Tore on vaikne järvesõit kl 23.30-ni. Keset kiviräga jääme laagrisse. Ja imetleme täiskuud.

3.08. Hommikul ärkame päikesest kuumades telkides. Jalutame Laadoga ääres õhkulastud suurtükipesa juures. Ilmselt on Mannerheimi liini osa.
Mannerheimi liin oli Soome lahest Laadoga järveni kulgenud Soome kindlustuste süsteem Karjala kannasel, millega püüti Talvesõjas Punaarmee pealetungi tõkestada.Siin võitlesid ka paljud Eesti poisid.
Mannerheimi liiniks nimetatakse rajatist marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi järgi. Liin oli 135 kilomeetrit pikk ja 90 kilomeetrit lai. Peamiseks raskuseks Punaarmeele Talvesõja ajal kujunes siiski loodus: sel ajal oli maas 1,5 meetrit lund ja hommikuti näpistas –41° C pakane. Nõukogude Liit hävitas betoonist kaitserajatised, kui sai Talvesõja lõppedes Karjala kannase oma valdusse.

.

Edasi aerutame piki Laadoga järvekallast Tšeremuhhino laheni. Pakime süstad kokku ja koos asjadega liigume 4 km Gusinoje järveni. Seejärel peame südaööni pannkoogipidu, mille meile korraldab tulevane sünnipäevalaps Laine.
4.08. Hommik on jälle ilus ja palav. Gusinoje on sogase vee ja soiste kallastega järv. Aerutame Gusinoje külani. Mööda käänulist oja saame sõita kuni sillani, kus käib kalatiikide ehitus. Siin saame ühe autojuhiga kaubale ja 10 rbl eest viib ta meie kraami Otradnoje (Pühajärve) äärde. Siin jätkame juba tõelise laevastikuna. Näiteks Enno- Katrin tõmbavad plastikaatkotist purje. Ja juba möödumegi Troini saarest. Peatume alles Barsukovoi saarel lõunasöögiks. Peale lõunat tuul tugevneb ja purjepaat liigub kõige ees järve lõppu. Seikleme veidi kõrkjate vahel .. ja Peeter leiab kanali, mis viib raudteesilla alla. Laskume piki Melnitši oja, kanname veski juures

süstad üle. Veski taga on palju vettelangenud puid ja kive. Sõidame Komsomolskoje järveni ja sellest risti üle. Kerges vihmasajus jõuame vastaskaldale laagripaika.
5.08. Külapoes täiendame oma toiduvarusid. Veskitammil tuleb süsti kanda – pole probleem! Peale lõunat jõuame Vuoksile. Otsime Belitši läbivoolu. Siin tuleb süsti tõsta ja paar korda saab ka vedada. Vasakule jääb Bõkovo küla. Järveni jõudnud, jääme ühe poolsaare kivisel rannal ööbima.
6.08. Viimase hommikusöögi järel sõidame Laadogale, orienteerume laevatee märkide järgi. Ja paari tunni pärast oleme tagasi matka alguspunktis Priozerskis. Ilus ilm võimaldab süstad kuivatada, kokku pakkida ja pagasisse anda. Saadame matkalõputelegrammid ja ostame jäätist. Päevane Leningradi rong on puupüsti täis. Leningradis õnnestub osta piletid öisele Tallinna rongile. Aga oleme eraldi … ega saa väärikalt tähistada Laine homset sünnipäeva ja matka edukat lõppu.
Ülo Kangur, ylokangur@mail.ee